This is the Pest!
Me oleme sellises kohvikus nagu Läget Pékség ehk Lägeti Pagar. See koht on Tartu Kafe ja Tallinna Karjase Saia tütar.
Nii saias kui kohvis on põnevust. Filtrikohvis ei ole. Seda võttis Helena ja see vist on tõesti lihtsalt halvasti tehtud. Ei teagi, mis valesti läks. Aga keskpärane lürp ta kahtlemata on. Minu flat white on hoopis põnevam. See maitse on äärmiselt ruumiline. Selline koonjas. Taustal läks peale just Alice Deejay „Better Off Alone” ja ma tean, et ma olen õiges kohas.
Vahemärkus: inimesed võivad mind süüdistada, et mul on halb muusikamaitse, aga mis on siin ilmas parem kui nautida lugusid, mis on raamistanud mu lapsepõlve või teismeiga! I love it!. Pange ainult „Pop Danthology 2012” peale ja mu jalg tatsub energiaga, mis võiks viia raketi maalt mõnele Jupiteri kuule.
Samas on keeruline kohvi kohta ikkagi midagi öelda, see maitse nagu keelele ei hakkagi, lendab kohe kurgulakke ja siis need aurud hajuvad sealt vaikselt. Mõni füüsik võibolla oskaks seda nähtust kuidagi tõhusamalt sõnastada. Rösti maitse on korralik ja tummine — need oad on rohkem kuuma saanud kui söed jaanilõkkes. Ja tõesti-tõesti. Mida rohkem ma mekutan, seda rohkem tükib esile mingi imelik tšillikastme maitse? Nagu nende päris retside kastmete maitse, mida „Hot One’sis” kasutatakse, mida ma internetist tellima pidin, sest need on ju kindlasti hästi head? (Päris tšillised olid, ootamatu kohe.) Aga äkki on see maitse konkreetselt ühe šokolaadimaitselise tšillikastme maitse ja see, mida ma tunnen, on hoopis šokolaadimekk siin kohvis? Aga see tuleks nagu suure ringiga ikkagi. Siin on midagi väga huvitavat toimumas ja ma peaaegu ei suuda seda sõnastada. Kui ma nüüd mõtlen, siis see jook on päriselt kuumava vaibiga: mu suu õhetab pärast joomist ja ma EI kujuta seda ette. Kogu see maitse tuleb kiirelt ja korraga, aga läheb väga kiirelt ära ka ja seda kõike suu tagaosas. Nagu see hetk, kui taksojuhina istub keegi su auto tagaistmele ja räägib ära larger than life eluloo, et siis jäägitult öhe haihtuda. Midagi nagu oli, aga... Võib vist oma eluga edasi minna. Mälestus jääb aga värvikas.
Šokolaadisai on tehtud vähema rasvainega, kui Karjases. Aga maitse on endiselt fantastiline ja konsistents veel enam. Ma sööks nagu saiast tehtud looma liha, rebiks otse kontidelt! See venib pikalt ja rebeneb täpselt õigel hetkel, et tekitada elusa asja söömise tunde. Mis on mingis mõttes üpris kentsakas, aga mida võib sellise lõbustuspargi sõidu kogemusena võtta. Et „Tule, proovi saiast liha, mullast piima ja saa teada, mis tunne on kuival maal uppuda!” Selline Guantanamo lahe feels. Meelierutav. Eriti on sellise moega saiakese sisefilee, mis on kergelt niiske, väljast on kõik jällegi kuldne-krõmpsuv. Medium rare ühesõnaga. Aga lõpuks viskab natuke üle, et see sai dekonstrueerub otse mu käe ja lõugade vahel: ma võtan ampsu ja järsku eksisteerib sellest pagaritootest vaid mingi lapinlik suprematistlik-abstraktne kujutis ruumis. Kusagil on nagu mingid tüki, millest kunagi tuli midagi kokku. No väga kunstipärane igal juhul. Kiitus pagarile! Nii palju siis kohvikust.
Kuna ma ei suuda mitte vaiki olla, siis siin on äärmiselt täpsed ja mitte üldse pealiskaudsed tähelepanekud sellest linnast ja kogu Ungari kultuurist pärast esimest reisipäeva.
1. Budapest on nagu Riia, veidi nagu Berliin, veidi rohkem nagu Viin ja ikkagi täiesti Budapest.
2. Budapest on nagu õnnelik lapsepõlv. Samas on vist iga linn õnnelik lapsepõlv, kui puud on värskelt lehtinud, ilm on soe ja päike paistab. Aga ikkagi selline Läti tunne on.
3. Majad on ilusad, aga graafiline disain on… keskpärane. Kesk-Euroopalik? Ida-Euroopalik? Lihtsalt kesine? Vist seda viimast.
4. Tänavad on mõeldud paljuski inimestele. Aga autosid on ka. Samas häirivad nad tunduvalt vähem kui Tallinnas, sest inimestele on KA IKKAGI RUUMI. On parke, on pinke, on ruumi vanadele ja noortele, ratturitele, jalakäijatele, ühistransale. Kõigile on ruumi. Kreisi.
5. Siin on kuidagi... vähe inimesi? Ma ei tea, mida ma ootasin, aga mul on tunne, et igal pool on veidi liiga vähe inimesi. Nagu.. need tänavad on loodud massidele. Siin peaks veel rahvast olema! Kus kõik on?!
6. Me oleme söönud hoisin kastmega nuudleid ja gyros-pitat. Kohalik toit on väga maitsev! 5/5.
7. Häid kohvikuid on siin PALJU! Nagu VÄGA häid kohvikuid. Nagu väga PALJU. Endiselt Austria-Ungari impeeriumi kaksikpealinnalt ma vähemat ei ootakski. Fun fact: kas teadsite, et ungarlased leiutasid karburaatori?
8. Üldine vaib on väga casual. Chill out. Ma oletan, et punaarmeelastel oli Peterburis pärast oktoobrirevolutsiooni suht sama vaib. Et just oli impeerium ja kõik see vägevus ja nüüd on ... chill. Tore-tore!
9. Me oleme hostelis, kus meil pidi olema suure voodiga tuba, nii et me jagame vannituba ühe teise toaga. Reaalsus on see, et meil on kaks eraldi voodit ja me jagame vannituba nelja teise toaga ja iga kord tuleb tualetti minekuks võtta oma toa võti, et kasutada seda vannitoa ukse seestpoolt lukustamiseks. Tõend sellest, et absoluutselt igasuguse intelligentsusastmega inimesed teevad igasuguseid asju ilmas. Mõned peavad hostelit.
10. Mul on tunne, et Vintage Humanas tõmmati mul perse lohku. Ma olin veendunud, et ühe vesti hinnasildil oli 2800 forinti (mis oleks siis umbes 5,5 eurot), aga pärast maksmist vaatasin, et mult oli võetud selle eest 4800. Läksin ja küsisin, et mis värk on, see on ju kaks? (see oli sulaselge kaks), pärast mida võttis leti taga seisev mammi mul käest kinni ja tegi koos minuga läbi rehkenduse lauakalkulaatoril, kus ta lihtsalt kirjutas sisse 4800 ja ütles „nem four” ja vaatas mulle lootusrikka näoga otsa. See oli sulaselge kaks, ma ütlen teile.
11. Et valideerida oma ühistranspordi kuukaarti (mille me nädalaseks olenguks ostsime, sest see oli ainult natuke kallim kui 72-tunni pilet), peab telefoniga skaneerima QR-koodi, mis asub trammi- ja bussiuste VÄLISKÜLJEL! … Sees pole ühtki QR-koodi kusagil.
12. Nii kodune pole üheski riigis pikka aega olnud. Jääb üle vaid oletada, et tegu on ühiste soome-ugri esivanematega ja jagatud elutunnetusega. Peab seda „Veelinnurahvast” vaatama ikka.
Mõned ungarikeelsed sõnad, mis ma olen omandanud: menü, kontroll, autó, karburátor. Ungari keel on imelihtne!
Heihopsti, Nemecsek!